12. jaanuar – reis Kuala Lumpurisse

12. jaanuar – reis Kuala Lumpurisse (edaspidi KL).

Hommikul pakkisime oma asjad ning läksime kohta, kust saab KL-i bussi peale. Ühtlasi tegime enne pikka bussisõitu ka ühe lõunasöögi.

Seekord proovisime India toitu – kana, riis, hautatud kapsas, mingid vürtsikad kartulid ja nacho moodi asi.

Kokk oli väga sõbralik – tegin temast pilti, kui ta taigent sõtkus ning tema tundus olevat selle üle palju tänulikum ja rõõmsam kui mina. Hiljem õpetas ta meile ka, kuidas on erinevad toiduained malai keeles. Kordasime püüdlikult tema järel – saime teada, et riis on nasi puktu, kana on aiam ning kala ikan. Ta õpetas meile veel igasuguseid toiduaineid, aga need ei jäänud meelde.

Bussisõiduga Kuala Lumpurisse tekkis kerge viivitus (õige bussiga vist juhtus midagi). Ootasime kuskil pool tundi ja tuli uus buss ning kõik oli jälle korras. Buss oli päris korralik – sees oli konditsioneer ja suured istmed lausa massaažifunktsiooniga. Ruumi oli lahedalt. Kuna buss oli pooltühi, sai täiega laiutada.

Sõitsime kuskil pool tundi ja juba jõudsimegi Singapuri-Malaisia piirile. Tulime korra bussist välja, läbisime passikontrolli ja liikusime bussi tagasi. Max oli ühe paberi ära kaotanud ja ta viidi korraks tagaruumi, kus vormistati kiiresti uus paber. Kõik toimis kiirelt ja sõbralikus vormis. Malaisia poole peal oli samuti dokumentide kontroll ning pidi ka pagasi röntgenist läbi laskma. Siin on narkootikumideveo suhtes nulltolerants – vahelejäämise korral ootab surmanuhtlus poomise läbi. Kokku kulus mõlema piiripunkti läbimisele kuskil 40 minutit.

Huvitav on see, et Singapuris ei näinud me ühtegi bensiinijaama. Malaisias maksab bensiiniliiter meie rahas 50 senti.

Malaisia loodus on ikka tohutult võimas – kõik teeäärsed on täis kõrgeid puid ja palme ning taimestik on tohutult lopsakas.

Täna ma mõistsin, miks inimesed eelistavad endale samast rassist  kaaslast. Kui oled kuskil võõras kohas ja inimesed su ümber on ikka täiesti erinevad ning näed samast rassist inimest, tunned kohe, et sul on temaga midagi ühist - et tema on samasugune.

Jõudsime Kuala Lumpurisse. KL on ikka tohutult suur linn. Hotell on väga korralik ja teenindus lausa supertasemel. Fuajees võeti kohe kohvrid käest, pandi kärusse ning toodi tuppa. Teenindajad olid väga sõbralikud ning aitasid alati naerulsui, kui oli mingeid küsimusi.

Hotellituba on suur ja korralik.

Linn on tohutult suur. Käisime õhtul veel Petronas Twin Toweri juures ja seiklesime metroodes. Alguses ei saanud metroosüsteemile hästi pihta, sest loogika oli natuke teistsugune kui Singapuris ja harjumine võttis veidi aega.

Peale Twin Towerit käisime ühes kohalikus söögikohas söömas, kus oli toiduks riis ja ülivürtsikas liha. Meie ei suutnudki seda liha süüa. Õnneks maksavad siin asjad suht vähe, nii et kui lähedki mingi söögiga alt, siis kaotus ei ole kuigi suur.