13. jaanuar – KL-is linna peal.

Täna tõusime ülivara – 06:30, käisime pesemas ning läksime sööma.

Hotellis oli aasiapärane hommikusöök – toorsalat, sink, nuudlid, riis, mingi munapuder. Sai võtta ka maisihelbeid, mahla, kohvi, röstitud saia, arbuusi. Mõne asja maitse oli võõras ja harjumatu, aga osad olid see-eest täiesti maitsvad. Kõhu sai korralikult täis.

Peale sööki tormasime ühte reisibüroosse, et uurida, äkki jõuame Taman Negara rahvuspargi tuurile. Tuur läks aga hommikul kell 6 ning sellest jäime maha.

Kõndisime siis niisama Hiinalinnas ringi. Terve Hiinalinn on üks tohutult suur turg. Päris räpane on siin igal pool.

Hinnad on suhteliselt odavad. Ostsin omale ühed päikeseprillid – alguses öeldi hinnaks 20 MYR (5 €), aga kauplesin 15-e peale (4 €). Pärast tuli välja, et sain ikka rõvedalt vastu pükse, sest meie lähedal kaubanduskeskuses maksid prillid 10 MYR (2,5 €). Õnneks ei olnud kaotus väga suur. Seejärel ostsin omale ühe väikese ratastega reisikohvri, mille saab käsipagasina lennukisse sisse võtta. Algul oli hind 80 MYR, lõpuks kauplesin selle 50 peale e. siis sain kohvri 12,5 €-ga. Selle diiliga võib küll väga rahul olla. Päris hea kohver on ka.

Vihma kallas terve hommiku. KL-is on enamus tänavaid kaetud vannitoaplaatidega, mis muutuvad vihmaga tohutult libedaks.

Olen ära õppinud mõned põhilisemad malaikeelsed fraasid nagu tere, aitäh, head aega, kuidas läheb jne. Kasutan neid igal võimalusel ja kohalikud on neid kuuldes väga rõõmsad.

Lõuna paiku jäi vihm järele ning jalutasime ringi. Käisime maailma kõrgeima lipuvarda juures. Seejärel läksime ühte KL-i sellisesse piirkonda, kus asuvad kaunid looduskeskused – linnupark, liblikatepark, hirvepark, orhideedepark. Sisse me ei läinud, sest piletid olid jubedalt kallid, aga seal ümbruskonnas oli tore ka niisama jalutada.

Kõndisime natuke veel linna peal, käisime Burger Kingis söömas ja läksime hotelli puhkama. Tõmbasime paar tundi hinge ja läksime õhtul jälle linna peale. Metroo on küll nüüd täiesti selge.

Hästi palju sõidab ringi igasuguseid mootorrattaid ja rollereid, kes tunduvad olevat täielikud Kamikazed, aga ühtegi õnnetust pole veel näinud ja kõik justkui toimib.

Prügikaste siin tänavatel ikka eriti ei ole. Tundub, et enamus prügi visataksegi lihtsalt maha ja siis mingi aja pärast koristab keegi selle ära.

Meie hotelli lähedal asub üks kaubanduskeskus, milles asub Malaisia suurim siselõbustuspark (siin on kõik kas maailma suurim või Malaisia suurim). Ameerika raudtee tundus väga lahe, aga ei raatsinud 48 MYR maksta, et ainult sellega sõita. Pilet oli kogu lõbustuspargi peale, aga muud asjad mind väga ei huvitanud.

Mina valisin täna õhtusöögikohaks ühe Taiwani restorani, kus toit oli küll pisut kallim, aga see-eest ei olnud ta vürtsikas nagu igal pool mujal ning oli isegi päris hea. Sõin friteeritud kala sidrunikastmes. Maitse oli päris huvitav – polegi sellist varem tundnud.