14. jaanuar. KL> Phuket

14. jaanuar. KL> Phuket.

Täna olime viimast päeva Kuala Lumpuris.

Hommikul nautisime rahulikult hommikusööki , pakkisime asjad ning läksime linna peale. Seni on ilm kogu aeg pilvine olnud ja vb ongi see hea, sest täna lõõmas päike täiega ja pidime peaaegu ära surema.

Malaisia hotell on olnud siiani reisi parim. Teenindus on olnud suisa viimase peal – kohe fuajees laoti kohvrid käru peale ja toodi tuppa. Jootrahakultuur ei ole siin kuigi levinud. Muidugi ei keela keegi seda anda.

Tuba on suur ja korralik, hommikusöök super.

Täna sõitsime rongiga Kuala Lumpuri teise otsa loodusparki nimega FRIM (Forest Research Institute of Malaysia).

Rongi oodates oli platvormil ala, mis oli eraldatud ainult naistele, samuti olid rongis naistele eraldi vagunid. Tundsin end täielikult diskrimineerituna ja tahtsin kohe soovolinikule helistada. Üritasin mõne kohaliku käest teada saada, miks naistele eraldi vagunid on, aga nad kas ei osanud inglise keelt või siis ei teadnud, miks see nii on.

FRIM pargis kohtasime ühte sakslannat nimega Lina (kirjapildiga võin puusse panna). Käisime koos pargis ringi ja jagasime reisimuljeid. Ta on vahetusüliõpilane Taiwanis ja õpib seal füüsikat. Hetkel oli ta lihtsalt Malaisias puhkamas. Võrreldes temaga tundusime meie reisimise alal amatööridena. Ta oli ikka igal pool ära käinud. Linna tagasi minnes tuli välja, et ta läheb suhteliselt samasse kanti kuhu meiegi ning jagasime veel ka takso- ning rongisõitu. Käisime veel oma lemmik Taiwani restoranis söömas, haarasime oma eelnevalt pakitud asjad ning läksime lennujaama. Transpordivahendiks valisime takso, sest rongisõit oleks läinud suhteliselt sama kalliks ning lisaks säästsime end mööda linna kohvrite vedamisest. Ühistransport ja takso on siin ikka meeletult odavad.

Siin ei tohi taksojuhi käest küsida, palju sõit maksab, sest siis ta ütleb sulle kallima hinna. Tuleb lasta taksomeeter tööle panna ning tuleb meeletult odav.

Jõudsime lennujaama kenasti 2 h varem ning oli lahedalt aega, et igasugused kontrollpunktid läbida.

Lend algas väga lõbusalt. Teadustaja, kes ohutusinstruktaaži tegi, oli ikka täielik humorist. Rahvas naeris kõht kõveras. Mõned näited tema repliikidest: „Kui te ei leia oma turvavööd, siis istute te sellel ilmselt peal.“, „WC-s suitsetamine on keelatud! Kui soovite suitsetada, tehke seda õues.“ , „Lifewests are under your underwear.“ Lisaks kasutas ta erinevaid heliefekte ja naljakaid hääletoone. Oli väga lõbus. Lend kestis ainult tund ja 20 minutit ning möödus ülikiiresti.

Kohe, kui Phuketis lennujaama avalikesse ruumidesse sisenesime, lendasid peale igasugused taksode pakkujad, kes hakkasid suhteliselt agressiivselt ja pealetükkivalt oma teenust pakkuma. Erinevalt Singapuris ja Malaisiast ei tahtnud nemad vastusest „ei“ midagi teada, mangusid edasi nagu lapsed ja käisid sul kannul. Siin on aga kõige kindlam võtta taksomeetriga takso – saab kõige odavamalt. 45-minutiline sõit meie hotelli läks maksma 450 bahti (kuskil 12 €). Taksojuht oli ainus vend meie reisi jooksul, kes üritas meile raha tagasi andes tünga teha – pidi andma tagasi 50, aga andis ainult 20. Kui nägi, et Max hakkas summat kontrollima, andis veel 20. Hiljem andis veel puuduolevad 10. Väike raha küll, aga suhteliselt ebameeldiv käitumine. Rohkem pole rahaasjadega probleeme olnud.

Meie hotell on ülikorralik- suur ja puhas ning õhk konditsioneeritud.

Kui olime asjad hotelli ära pannud, läksime ümbruskonnas ringi jalutama ning keha kinnitama.

Liiklemine on siin päris koomiline – vahel istutakse 3-4-kesi rolleri seljas ja nägin ühte juhtumit, kus ka autos istuti kellegil süles.

Mingi suvaline vanem mees peatas äkitselt meie kõrval rolleri kinni - pakkus, et viskab meid kuhugi ära ja siis pakkus veel mingit noort tüdrukut ka.

Kohalikud naised õgivad pilkudega. Nüüd ma siis tean, mida naised tunnevad, kui neid lihana koheldakse.

Kõik on siin ikka meeletult odav.